Viimasel ajal on nii tavaliseks saanud see, et Kevin veedab enamuse öödest siin minu juures, me oleme koguaeg koos ja teeme kõike koos, et ma ausaltöeldes ei kujuta ette, kuidas sügisest üksinda hakkama hakkan saama, kui kall teise linna elama läheb. Kindlasti alguses on väga raske aga loodetavasti saame hakkama ikka kuidagi. Lihtsalt kurb on see, et neid jobuseid ei ole enam, kes koolipäevadesse rõõmu ja nalja tõid, tuleb hoopis teistsugusem aasta ja kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis see on väga ebareaalne, et ma 12ndasse klassi lähen juba. Alles olin pisike ja alles ma ju läksin algkooli.. Nii kurb ja paha on mõelda sellele, kui kiirelt aeg lendab ja kui nõme see tegelikult on, sest ma ei taha üldse suureks kasvada.
Igatahes käisime üks õhtu Ridalas Britakese sünnipäeval. Väga mõnus ja tore oli ja naerda sai palju, vahva seltskond oli. Tegime heinapallidel tibuga paar pilti ka.

Mul tuli ükspäev lambist idee, et peaks minu ja Kevini esimese ühise albumi tegemist alustama ja otsisingi hunniku pilte välja, kus kahekesi peal oleme. Nüüd on vaja need ainult fotostuudiosse viia ja pärast albumisse lükata ja ongi olemas. Minu arust on nii armas, kui on albumid, kust tulevikus mitme-mitme aasta pärast vaadata, kuidas siis kunagi oli ja millised välja nägime. Arvutist või kust iganes mujalt ei ole üldse nii huvitav.
Tegelikult on nii, et ma üritan nüüd jälle tublim olla ja tihedamini siia kirjutama hakata. Terve suvi on lihtsalt selline tramm peal koguaeg olnud, et isegi ei tule meelde, et mul selline koht nagu blogi olemas on. Tööd ja trippimist ja muud jama on nii palju lihtsalt. Aga luban, et üritan end kokku võtta, tegelt ka :)