Mingil imelikul põhjusel on see suvi lennanud megakiiresti ja ongi see kardetud/oodatud ülikooliaeg käes. Alles oli 2014 sügis ja olin abiturient ja põdesin nii räigelt riigieksameid ja ei teadnud absoluuselt, mida oma tulevikuga peale hakata. Nüüd on järsku riigieksamid tehtud, kool hõbemedaliga lõpetatud ja isegi ülikooli mingi ime läbi sisse saadud. Ja veel erialale, mis mul mitmeid-mitmeid aastaid mõtteis on olnud! Lisaks hakkan vastupidiselt algsele plaanile kindlasti ühikasse elama minna elama hoopis kahetoalises üürikorteris koos oma noormehega. Lihtsalt mainin, et korteriotsingud olid meeletult pingelised ja ma loodan, et ei pea lähiajal sellise jama ja idiootidest maakleritega tegelema enam.
Kuna ma olen eluaeg räige kodukas olnud ja väärtustan oma kodu ja oma tuba nii väga, siis on mul väga raske kuhugi mujale kolida oma pere ja koera juurest. Üldse on Haapsalu lihtsalt nii minu linn, väike ja rahulik ja ilus ja ma ei taha üldse sinna Tallinna müra ja kära sisse minna. Lihtsalt igakord, kui juba Tallinna poole sõidan, siis hakkab pea valutama sellest linnast ja elutempost, absoluutselt igakord nagu kord ja kohus- hullumeelne. Tallinn ja Haapsalu on ikka kaks täiesti erinevat maailma..
Elu muutub nüüd ikka päris palju.. Ma lihtsalt väga loodan, et kõik läheb hästi. Peab minema! Ja kõikidele teistele esmakursuslastele soovin ka jõudu ja jaksu kohe täiega!