ükspäev käisime kutsaga jalutamas ja tegime paar pilti ka, nii mõnusad jäid :)

Mind valdab viimasel ajal väga tihti mingi imelik tunne. See on täiesti seletamatu ja arusaamatu. Selline tunne, et vaatad aknast välja ja lihtsalt kuidagi tühi tunne on.. Ma ei saa aru, miks see mul on või kuidas see tuleb, aga ta lihtsalt vahepeal on. Selline tunne, et mu sisemus tahab lihtsalt karjuda. Hetkel on kõik kuidagi nii hästi ja hea, aga siiski on midagi, mis seest närib. Ma ei tea, mis see on aga ma tean, et nii ei ole hea. Vaatan aknast välja, näen helesinist taevast ja helekollast päikest, nii ilus on aga kõik nagu seisab. Ainus liikumine, mida ma näen, on naabermajade ja katlamaja suitsevad korstnad.. Kuidagi veider tunne. Vahel tahaks lihtsalt kellegagi rääkida, kes tunneb sama, aga kuidas sa leiad inimese, kes tunneb sama, kui sa ei tea isegi, mida sa tunned või mis see on, millest sa rääkida tahaks? Keeruline.. Viimasel ajal olen üldse kuidagi emotsionaalselt ebastabiilne.. Vahepeal on nii hea ja ilus kõik ja siis järsku on jälle selline tunne, et ma ei tea, mida ma siin üldse teen ning mille nimel pingutan ja elan. Ma lihtsalt meeletult vajan seda Soome suusareisi praegu, et saaks absul kõik mured unustada ja lihtsalt lumelauaga mäest alla liuelda ja teha seda, mida ma armastan. Tahaks minna seal sügavasse metsa, kus on meeletult palju lund ja lihtsalt jalutada ja olla ja mõelda. Ma lihtsalt vajan seda praegu. Kahjuks on sinna veel 1,5kuud aega aga ma pean vastu, praegu ilmselt elan selle nimel.. Aaahhh.. kurb on..

Ükspäev oli meeeeeeeeeeeeletult ilus ilm lihtsalt :)

Viimasel ajal lisangi põhiliselt ainult pilte, kuna mul ei ole mitte millestki rääkida. Midagi nagu ei toimu mu elus ja kõik on üldse viimasel ajal kuidagi mööda... Ma ei tea. Raske.. Võiksin siia pikalt kirjutada oma hingeelust ka, aga siis tuleks siia lihtsalt üks pikk joru deep maseteksti, mida mitte keegi lugeda ei viitsi nii, et it's a no from me. Ehk varsti on jälle, millest kirjutada..

sa oled niiiii pai! :)
JA LUMI ON NII HEA, SEDA VÕIKS VEEL TULLA PALJU-PALJU-PALJU!!!!!!

Noooniiiii uue aasta esimene postitus..
2014 võtsin väga rahulikult ja mõnusalt vastu. 2014 esimese nädala ma põhimõtteliselt magasin maha, iga päev magasin 2-3ni ja lihtsalt puhkasin. Vaheaeg üldse oli lihtsalt supermõnus. Oleks lund ka olnud, oleks vist veeeel parem olnud, aga ma võin öelda, et ma olen väga rahul. Kahju ainult, et need vaheajad nii kiirelt läbi saavad alati. Nüüdseks on kool juba jälle nädal aega kestnud ja kui aus olla, siis ma ei viitsi enam :D Tahaks juba uut vaheaega. Kooli ajal põhimõtteliselt eladki ainult nädalavahetuste nimel ja loed päevi järgmise vaheajani.. masendav. Üritan võimalikult palju kooli nautida ja tegelikult on ju selle juures häid külgi ka, aga vahel viskab lihtsalt niii räige kopa ette, et ei tahaviitsioska mitte midagi õppida ega teha. Jõhker väsimus on ka koguaeg. Aga kui nüüd juba kooli peale üle minna, siis olen lihtsalt megarahul oma suunavalikuga ehk humanitaarsuunaga, sest meie suunatund lavakunst on lihtsalt ülimalt vinge. Viimasel korral näiteks andis meile tundi Karel Rahu, me otsisime oma tegelikku häält, lamasime põrandal, haigutasime käskluse peale ja lihtsalt nii naljakas oli. Kuid jah, see periood on sellepärast halb, et õpime nelja keelt korraga ja kokku on meil üldse 6 erinevat tundi nädalas. Oleks ma veel soome keelt ka edasi õppinud, oleksin viite keelt korraga õppinud. Lihtsalt nii halb variant on see, sest igas keeles on oma sõnavara, mida koguaeg õppida tuleb ja nii sassi läheb kõik, aga eks tuleb kuidagi hakkama saada. Olen alati hakkama saanud, saan nüüd ka. Mainiks selle ka ära, et 11nda matemaatika on lihtsalt ülimalt kerge, 10nda mata oli 11nda mataga võrreldes ikka räige tuumafüüsika. Kuigi eelmine aasta võis uus koolimaja ja õpetajate vahetumine ka mõjutada, kuid siiski.
Ma niiiiii väga ootan juba Soome minekut, et saaks üle aasta aja lauda sõita jälle. Lihtsalt nii kurb on see, et ma saan vaid aastas põhimõtteliselt korra teha seda, mis mulle niii väga meeldib ja millega ma tegelikult aastaringselt tegeleda tahaksin, aga ei ole hullu, see-eest naudin seda ühte korda lihtsalt meeletult ja nii tuus on alati. Eelmine aasta käisime natuke kaugemal põhjas kui varasematel aastatel käinud oleme, oli vist kuskil 4,5h Helsingist, kuid see aasta lähme Levisse, mis on ligikaudu 11h Helsingist, ohjah. Sõit on küll kindlasti vägaaaaa pikk ja väsitav, aga ma lohutan end sellega, et seal on meeletult lund ja lihtsalt nii vägev. Ei jõua ära oodata, et saaks need mäed seal ka ära proovitud, lihtsalt super! Ja see aasta lähme pisut kauemaks ka, saab nädalaks ajaks argielust ja internetimaailmast eemale ja lihtsalt närve puhata ja tegeleda sellega, mida ma armastan. What could be better? 60 päeva veel vaja oodata ja siis minek.
Paar pilti eelmise aasta suusareisist ka :) See aasta teen ka kindlasti ohtralt pilte ja kui tagasi tulen, on ilmselt pikka mõnusat postitust oodata rohke pildimaterjaliga.