22.oktoober, laupäev -
õhtul ilge pakkimine käis. Teesalud jooksid mööda maja ringi ja otsisid/pakkisid asju. Käisin päeval juuksuris ka, lasin oma punase triibu üle teha jälle ja lõikasin natuke otsi ka, nothing special. tänaseks(nädala ajaga) on see punane värv juba suht maha kulunud, kuna ma ei viitsinud Egiptuses seda mingi räti või asjaga kinni katta, ups. igatahes jeees, reisiärevus oli sees ja ei suutnud homset(pühapäeva) ära oodata. suht varakult läksin magama, kuigi pühapäeval ei pidanud väga vara ärkama.
kella 12 paiku sõitsime Haapsalust minema. väga pilves ilm oli ja vihma tibutas vahepeal. ülisuur soov oli juba soojale maale saada. kella 3 ajal läks meil lennuk. sõit läks megaaeglaselt ja üldse ei viitsinud. aga lugesin seal ajakirju ja vahepeal sai võileibu ja karastusjooke ja polnud hullu midagi. poole lennu peal loojus paremal pool lennukit päike ka. niiiiii ilus oli aga kuna ma istusin vasakul pool ääres, siis ei olnud võimalust pilti teha. pimedas sõites paistsid alt erinevate linnade tuled. umbes nii, nagu universumist vaataks. üliilus on see aga ma ei oska kuidagi kirjeldada. maandumine läks ka hästi ja lennukist välja astudes tundsin seda mõnusat tuult ja soe õhk tuli vastu nägu kohe, kõige mõnusam tunne üldse. oma 28 kraadi oli kindlasti seal kella 8 ajal. edasi läksime kohvreid ootama ning siis bussi ja alustasime sõitu Coral Bay poole, jeeeja.
see termomeeter oli seal natuke panges see aasta haha
24.oktoober, esmaspäev -
ärkasime kella poole 7 ajal, sest pidime enne kella 9ast infotundi veel söömas ära käima. üldse terve reisi vältel ärkasime kella 8-9 vahel ja kusjuures ma ei olnud üldse väsinud hommikuti. käisime siis söömas ning läksime infotundi. anti seal igast vajalikku infot meile ja räägiti läbi ka ekskursioonid, kuhu võimalik minna oli. tegelikult me leppisime kokku, et ei lähe see aasta ühelegi ekskursioonile, kuid otsustasime siiski Abu Galumi safarile minna kolmapäeval, sest see tundus väga huvitav. peale infotundi jalutasime bassu äärde. see bassein on samuti nagu teine kodu juba, kolmandat korda olin Coral Bays ja kõik korrad oleme selle basseini ääres päikest võtnud ja ujunud, sest see on kõige mõnusam ja hubasem bassein seal. sellel nädalal kui me Egiptuses käisime, olid kõik söögid(hommik, lõuna, õhtu) hinna sees ning samuti ka kõik alkohoolsed joogid, karastusjoogid, jäätised ja puuviljad basseini äärest ja erinevatest baaridest. see oli väga awesome, sest kohe kui midagi juua tahtsid, läksid basseinibaari ja tellisid juua. ja võisid tellida nii palju kui tahtsid, mingeid piiranguid ei olnud. sellepärast juhtuski esmaspäeval kohe nii, et meie eestlaste grupist mõned olid seal basseini ääres ikka päris kinni lakkunud ennast, mis ei olnud üldse lahe. üks läks baarmaniga tülli ka. tegelikult see baarman on ülivinge ja teeb nalja koguaeg ja värki. üldse kõik Coral Bay töötajad(restoranides,poodides,retseptsioonis jne)on väga sõbralikud ning kõik räägivad, kui palju neile eestlased meeldivad. väga armas. samuti iga inimene, kes seal vastu tuleb, ütleb sulle tere või küsib kuidas sul läheb, see on samuti väga armas ja hoopis teistmoodi kui Eestis. vahepeal käisime lõunasöögil ning peale sööki läksime punasesse merre ujuma. et sinna ujuma minna, peab minema platoo peale ning alles sealt vette. kaldalt saab ka, aga seal on väga kivine ning väga kaugele ei saa minna, sest korallid tulevad vastu. platoo pealt minnes on meres 10m sügavust, mis ei ole küll väga palju, kuid hirmus on mõelda ikka, kui seal ujud. lebotasime seal natuke ning läksime siis teise basseini äärde. korraks ujuma lihtsalt ja baarist jooke võtma. seal käis mingi hull tümm ja kõik lärmasid ja vastik oli seal. meie bassu ääres ikka parem. edasi läksime hotelli ning siis Bahia baari(kus igal õhtul käisime istumas ja tegime seal alati väiksed joogid). vahepeal oli kaamera aku tühjaks saanud, käisime seda natuke hotellitoas laadimas ning läksime siis sööma. terve õhtu ma sain väga palju tähelepanu. tähelepanu mulle meeldib, aga mitte nii palju, kui ma seda sain. supermarketis(väike toidupood) oli üks töötaja vist väga ära armunud minusse. ma ei saanud rahulikult mitte midagi vaadata, ta koguaeg katsus ja käis järgi ja kinkis mingeid asju ja segas mind. böööö. kusjuures see sama mees oli 2 aastat tagasi ka seal poes ning ajas mind samamoodi närvi. peletab lihtsalt inimesed nii oma poest minema, ma ei saa aru. pärast käisime igast poodides veel(seal pisikesed poed sellised, nagu suveniiri poed vm, kus liikumagi ei mahu ja alati need müüjad hakkavad rääkima ja ütlema, et tule sisse ja et tule kasvõi vaatama jm, see käib täiega pinda. kui ma tahaks, ma ju tuleks sisse.) igatahes ühest poest sain t-särgi omale ja see müüja oli ülicool. õhtul tegime koduchilli ning avastasin, et ma olen üle terve keha täpiline ja ma sügelesin niiii räigelt. ei kujutanud ette mis see oli. eelmine kord egiptuses käies oli sama jama. samuti valutasid koguaeg mu hambad ja mul ei olnud õrna aimugi mis fucking asi see on. lihtsalt peale 6ndat oktoobrit olid mu hambad iga jumala päev valutanud ja selleks ajaks oli valu juba väga hulluks läinud. tänu valule läksin vara magama ka, ei suutnud lihtsalt enam. öösel ärkasin mingi aeg üles ja surin valu kätte. nutma ajav valu oli see. 3 tundi istusin üleval ja sõin tablette lihtsalt, mitte miski ei aidanud. lõpuks läks üle ja jäin magama. aga siis mingiaeg tuli rõdult kass sisse, keda ma päeval kõvasti paitanud olin(kiindus ära vist, sest ta oli pärast terve nädal aega meil seal rõdu taga). alguses arvasin, et emps sahistab seal midagi, aga hoopis kass läks prügikasti, nagu what tglt ka. suutis veel selle ümber ajada jm, isa ajas kassi välja. terve öö ma eisaanud normaalselt magada, sest mingiaeg hakkas vetsus vesi jooksma ja isa läks seda parandama, no nalja kui palju haha.
hommikusöök, bassu äärde, kokteilid, möllasime bassus, lõunasöök, bassu äärde, jalutamine mööda mereäärt, jäätis, joogid, hotelli pessu, õhtusöök, tiir taf-tafiga, hotelli tudule. teisipäevase päeva lühike kokkuvõte siis. teisipäevase päeva jooksul avastasin, et ma tunnen enamvähem kõiki töötajaid ning vaid mõned on uued. töötajad restoranis, kus hommiku-, lõuna- ja õhtusööki käime söömas, on kõik tuttavad näod, mõni uus on ainult. tegelikult on väga vinge näha neid kõiki. ning no ma ei tea, ühte töötajasse armusin vist küll täiega ära sellel õhtusöögil. ta on see, kes seal laudade pealt asju ära koristab ja uusi linu/söögiriistu jm lauale paneb ning nad on kõik ilusates mustades viigipükstes ja valgetes triiksärkides ja nad nii ilusad kõik. mulle täiega jäi tema naeratus ja see, kuidas ta mulle silma tegi, meelde ja sellest mulle piisas. ta lihtsalt oli mu selle tripi love hahhahaa. kahjuks ühtegi pilti temast pole, kui sad. tahtsin temaga tegelikult pilti teha, aga see oleks liiga lamp olnud, kui ma oleks lihtsalt küsima läinud, kas pilti ei saaks teha mwhahaha.
26.oktoober, kolmapäev -
hommikul pidi suhteliselt vara tõusma, sest kolmapäev oli ekskursioonipäev. käisime ruttu söömas ning siis retseptsiooni džiipe ootama. istusime ühes džiibis koos Erle, tema ema ja õepojaga. alguses sõitsime mööda asfalti, mingiaeg keerasime kõrbesse. ütleme nii, et see sõit oli suhteliselt jube ja loksutas VÄGA palju. ma olin juba valmis, et mu süda läheb pahaks aga ei läinud. võtsin seda pigem nii, et see oli ülivinge ja ekstreemne kogemus. need džiibijuhid ju kihutasid ka nii räigelt. megavinge oli, for real. tahaks veeeeel. kuigi mul siiamaani(täna on esmaspäev, sellest ekskursioonist on kõvasti aega möödas)on sabakont megavalus sellest, et ma lendasin seal džiibis. vahepeal peaga vastu lage ning siis jälle vastu seina ja nii edasi. väga vinge haha. vahepeal tegime peatuse beduiiinide(kõrbe põliselanikud)külas ning saime teed ja Nele(giid) rääkis natuke beduiinide elust jm. väga huvitav oli ja ma ei saa aru, kuidas nad elavad sellistes hüttides. jubejube. siis oli natuke veel džiibisõitu ning edasi läksime kaamlitega sõitma. seegi oli väga lahe kogemus. ma alguses megalt kartsin peale minna sinna, sest ulme kõvasti pidi kinni hoidma, kui ta püsti tõusis. kallutas ennast ette ja siis taha ja megavastik oli see tõus/langus. ja siis need kaamlid torisesid koguaeg, tegid mingeid ülihaigeid häälitsusi ja täiega naljakas oli. mul oli õnneks suhteliselt tark kaamel ning kui me kõndisime kaamlitega ridades, siis ühe eesti poisi kaamel, oli täpselt mu kõrval ning vahepeal kui me seisime, siis mu kaamel ja selle poisi kaamel sebisid täiega hahahaah. ja siis mu ees üks kaamel otsustas sitale hakata, see polnud mõnus. kaamlisõidust oli ka pärast tagumik täiega valus ohjah aga vinge oli. muidu, kui džiipidega sõitsime, siis beduiinide küladest möödudes lapsed jooksid järgi meile ja küsisid süüa koguaeg. paar 8-aaastast küsisid suitsu ka, no mida veel tõsiselt. edasi läksime blue hole'i juurde. see on selline koht, kus on 100m vesi ja pidi olema superilus snorgeldada. ma snorgeldada ei tahtnud seal, aga ujusin niisama. ülijubeeee oli. isa ja ema snorgeldasid ka ja ütlesid, et seal ei näinud mitte midagi haha, paljud teised ütlesid veel, et väga mõttetu koht on see, niiet ma ei jäänud millestki ilma. üldse mõttetu oli see koht. pärast sai seal lõunasööki ning edasi sõitsime Dahabi linna. käisime seal mingis kaubanduskeskuses, mis oli umbes sama suur kui mu maja haha norm ning siis läksime rannapromenaadile, kus oli jälle palju poode ning ma kuulsin umbes 20 korda jälle, kui ilus ma olen jm. ära tüütas suht. üks poiss kinkis mulle mingi junni ka, ma ei tea misasi see on hahaha ja ütles, et tahab mind veel näha. ma ütlesin, et jaja homme tulen tagasi, siis ta oli nii õnnelik. tglt never ei lähe sinna enam. lõhna ostsime sealt ühest poest ainult, see mees surus phm peale meile. pani empsile lõhna kotti ja siis tahtis veel mingi elu raha selle eest saada, megahaige. aga nu lõhn on hea haha. peale seda sõitsime hotelli tagasi. sellel ekskursioonil nägi giid mu kehal olevaid punne( vennal oli sama ) ning ütles, et kui hotelli jõuame, siis saadab poole tunni pärast meile eraauto järgi ning käime linnast väljas eraarsti juures ära ning see kirjutab mingid rohud meile. läksime siis arsti juurde. pool tundi sõitsime linnast välja kuskile eraarsti juurde. kabinet oli üliilus ja arst ise ka mingi mega korralikult riides, kingad jalad ja geel peas, awesome. ütles, et meil moskiitoallergia ja et kindlasti vaja võtta tablette nüüd ja tegi süsti ka tagumikku meile. polnud väga mõnus seal meesarsti ees pükse maha võtta aga no, niikuinii ei pea teda enam kunagi nägema hahahahaa. vähemalt ma loodan. igatahes peale süsti mitu päeva oli tagumik MEGAVALUS ja täiesti sinine. nüüdseks on valus ikka veel ning sinine täpp on järgi, ebanormaalne. sõitsime siis hotelli tagasi ja sättisime ning läksime õhtusöögile. seal kiideti mu huuli ja naeratust jällegi. hotellis õhtul tegime kohvi ja võtsin tabletid sisse ning läksin tudule ära, jälle olin megaväss.
27.oktoober, neljapäev -
hommikul ärgates märkasin imet ning mu hambad ei valutanud enam. tõsiselt, see oli elu suurim kergendus ja kõige parem tunne üldse. ma natuke nagu igatsesin ka seda valu. ei osanud olla ilma. siis läksime hommikust sööma ning siis bassu äärde kaheks tunniks. meie kõrval olid eestlased seal. naine, mees ja 2 minuvanust poega. ma rahulikult päevitasin seal ja sis kuulen räme pauk käis ja Juss täiega naerab. vaatasin siis ringi ja nägin, et üks nendest poistest kukkus täiega lamamistooliga ümber hahahaha. ebareaalne lihtsalt, kui haigelt ta seal lihtsalt rahulikult istus, oma katkise tooli peal ning vaatas mulle otsa, nagu poleks midagi juhtunud. ma suutsin veel päris kõva pool tundi naerda selle üle, sest mul ei läinud ta nägu meelest ära hahahaha. igatahes, selle kahe tunni jooksul mul suutis nii paha hakata, sest ma ei käinud eriti vees ning ei tarbinud piisavalt vedelikku. ma olin nagu mingi pohmas kaamel seal. mitte muffigi ei saanud aru ja no nii paha oli olla, kokkukukkumise tunne. ilmselt oligi veepuudus ning põsed põlesid ka ära. läksime siis lõunasöögile, et natuke päikese eest põgeneda. juss kobatses seal 3 korda. kõigepealt lõhkus klaasi ära, siis suutis täis sprite klaasi laua peal ümber ajada ning pärast veel kukkus peaaegu tooliga ümber, ebareaalne vend. ma sõin ainult puuvilju seal, sest üldse isu polnud. läksime tagasi bassu äärde natukeseks. sis läks paremaks juba. peale seda läksime sinna supermarketisse, kus see haige jälitaja oli. ta kinkis mulle mingi käevõru või asja ja tüütas täiega. absoluutselt ei saaanud valida sõbranjedele kommigi, sest ta koguaeg seletas midagi ja näppis. lõpuks toppis mingi salli ümber pea mulle, viskas 2 melonit kätte ja tahtis minuga pilti saada. mõtlesin siis et okei las saab oma tahtmise, seisin seal ja liikus nii lähedale mulle, hakkas mingi hõõruma seal, täiega rõve. ma viskasin need melonid sülle talle ja võtsin selle salli peast ära viskasin maha ja ütlesin, et lõpetagu ära, see pole normaalne ja mina rohkem siia poodi ei tule. siis vabandas umbes 10 korda ning ma käskisin vait olla tal, sest no nii kuradi lolli inimest annab leida. läksime siis hotelli, siis taf-tafiga tiirutama, Bahia baari, poodi kauplema, sööma, jalutama ning hotelli. vaatasime natuke telekat ja siis jäime magama.
hommikusöök, bassu äärde, jälle oli halb olla, lõunasöök. siis leidsime mingi teise supermarketi veel ,sest ma ütlesin, et mina rohkem sinna esimesse ei lähe kus see pervar on. igatahes otsime kommi ja krõpsu ja palju muud. siis läksime tagasi bassu äärde ning krõpsu süües kukkus osa põrandale ka. pärast emps avastas, et mingi 10000000000 sipelgat on nende krõpsude kallal ning me reaalselt jälgisime terve perega pool tundi, kuidas sipelgad tegutsevad. osad tassisid pisikesi krõpsutükke kiirelt minema, nagu oleks mingi räige aarde leidnud hahaha, teised sõid seal krõpsu ümber. täiega fun oli. sain rätikupoisiga pilti ka. ta on megalahe, hull sõber meil. ta pole selline pervo ega lohmar nagu osad töötajad ning poemüüjad. ta on lihtsalt muhe vend. igatahes pärast läksime veel korraks poodi ning emps läks jussiga ka sinna esimesse supermarketisse, sest teises poes ei olnud seda suitsu, mis isa tahtis. igatahes isa ka ei tahtnud sinna poodi minna, teda ajas ka närvi see mees ning ootasime isaga eemal. emps rääkis pärast, et ta pidi ruttu tegema, sest see müüja jõudis mingi 5 korda küsida, et kus tütar on. täiega haige. siis läksime hotelli pessu ning sättisime väljamineku jaoks. Bahia baar, õhtusöök, hotell.
eelviimasel päeval oli terve päev kuidagi suhteliselt kurb tunne, sest teadsin ju, et homme on äraminek. hommikul jällegi söök, siis bassu äärde. otsustasime lõunasöögi vahele jätta, et võimalikult palju päikest saada. läksime vist natuke liiale, sest ma sain lõpuks päikesepiste ja ega ma eriti muffigi enam sellest päevast ei mäleta. mäletan ainult õhtut, kui õues pime oli ja et käisime õhtust söömas ja pärast jalutasime pikalt ning pakkisime kohvreid. ma olin ikka õhtuks niiii ära põlenud et riideid oli valus selga panna. nägin viimast korda õhtusöögil oma seda nummit töötajat ka, kurb oli.
hommikul ärkasime pool 6, egiptuse aja järgi pool 5 ning sättisime ja läksime läbi Coral Bay retseptsiooni. õues oli kottpime ning ühtegi hingelist ei liikunud. retseptsioonis tegime check-out'i ning kõik eestlased olid nagu zombid, phm kõik magasid alles haha. kui bussidesse läksime, siis oli ilge jama meie kohvritega. töötajad pidid tooma need ära hotellidest aga ainukesena meie kohvreid ei toodud ja mega jama oli sellega. me olime nii kurjad kõik, et nii korraldamata oli see kõik. lõpuks toodi, siis sõitsime lennujaama. see egiptuse lennujaam on ikka tallinna omaga võrreldes megapask. esiteks seal on kõik kohad täiesti laiali. ja siis mingi hullem trügimine ja mitte midagi aru ei saanud. meie kohver lõhuti ka ära nende korraldamatuse pärast, no väga vahva. siis istusime lõpuks seal toolidel ning ootasime oma lendu. siis muidugi, kui ma olin maha rahunenud, hakkasid 3 pervot lennujaama töötajat mind jälitama. no täiesti haige lihtsalt. ise suured mehed ja siis itsitasid ka veel räigelt, nende arust oli täiega naljakas. no tõsiselt, kombeid pole v? siis katsusid mu juukseid veel ja saatsin nad pikalt suure kaarega tagumikku. kui nad aru said, et ma kuri olen, siis panid jooksu. täiega margine bööö. varsti saimegi lennukile ka. tagasisõit läks väga ruttu ja üliilus oli aknast välja vaadata koguaeg, kuna pilvi ei olnud ja siis nägin igast erinevaid mägesid ja meresid ja maid. toit oli ka suhteliselt hea.
aga jah, tegelikult on nii, et see oli super puhkus väga paljude erinevate seiklustega ja mulle niiiii meeldis ja ütleme nii, et ma olin lõpuks sellest puhkamisest niiii väsinud. aga supersupervinge oli, mul ei ole sõnu. kindlasti minge kõik coral baysse, super koht. agaaaa hoiduge sellest supermarketist ning moskiitodest hahaahah. ma olen nii rahul :)
loodan, et keegi vahepeal seda postitust lugedes kurjaks ei saanud, sest sry jah, see läks tõesti väga pikaks, agaaaa keda huvitas siis loodan, et ei olnud väga mõttetu või igav lugeda seda. :)
