Mingil imelikul põhjusel on see suvi lennanud megakiiresti ja ongi see kardetud/oodatud ülikooliaeg käes. Alles oli 2014 sügis ja olin abiturient ja põdesin nii räigelt riigieksameid ja ei teadnud absoluuselt, mida oma tulevikuga peale hakata. Nüüd on järsku riigieksamid tehtud, kool hõbemedaliga lõpetatud ja isegi ülikooli mingi ime läbi sisse saadud. Ja veel erialale, mis mul mitmeid-mitmeid aastaid mõtteis on olnud! Lisaks hakkan vastupidiselt algsele plaanile kindlasti ühikasse elama minna elama hoopis kahetoalises üürikorteris koos oma noormehega. Lihtsalt mainin, et korteriotsingud olid meeletult pingelised ja ma loodan, et ei pea lähiajal sellise jama ja idiootidest maakleritega tegelema enam.
Kuna ma olen eluaeg räige kodukas olnud ja väärtustan oma kodu ja oma tuba nii väga, siis on mul väga raske kuhugi mujale kolida oma pere ja koera juurest. Üldse on Haapsalu lihtsalt nii minu linn, väike ja rahulik ja ilus ja ma ei taha üldse sinna Tallinna müra ja kära sisse minna. Lihtsalt igakord, kui juba Tallinna poole sõidan, siis hakkab pea valutama sellest linnast ja elutempost, absoluutselt igakord nagu kord ja kohus- hullumeelne. Tallinn ja Haapsalu on ikka kaks täiesti erinevat maailma..
Elu muutub nüüd ikka päris palju.. Ma lihtsalt väga loodan, et kõik läheb hästi. Peab minema! Ja kõikidele teistele esmakursuslastele soovin ka jõudu ja jaksu kohe täiega!
World is ours
26.08.15
31.07.15
Jälle on nii palju toimunud, et ei teagi, millest alustada või millest üldse rääkida, nii, et ma parem teen lühidalt ja lisan parem oma esimese goproga tehtud video.
Koolist nii palju, et olen sügisest Tallinna Ülikooli püshholoogia eriala tudeng. Ausalt öeldes ei ole õrna aimugi, kuidas mul õnnestus 500 seast 120 hulka pääseda, veel vähem ei oska ma öelda seda, kuidas mind 120 hulgast 65 sekka valiti. See on minu jaoks siiamaani üks suur müsteerium, sest grupitöö läks väga mööda, kuigi vestlus seevastu läks üllatavalt hästi. Igatahes saan ma lõpuks minna õppima seda, mida mitu-mitu-mitu aastat soovinud olen ja kuigi alguses tundus võimatu sinna sisse pääseda, siis tegelikult kui väga midagi tahta, sa saavutad selle.
Veel üks minu jaoks tähtis asi juhtus 23.juulil. Nimelt sai meil Keviniga lõpuks 2 aastat koos oldud. Käisime seda tähtsat päeva tähistamas Lavendel spas, kus olime kokku 2 ööd. Väga mõnus koht ja üldse väga vahva oli! Lisan ka video, paar pisikest viga ilmneb ka videos aga anname andeks, sest see mu esimene taoline video ja kui te neid vigu ei märka, siis on veel parem.
NB! Kindlasti valige parema kvaliteedi saamiseks 720p! :)
Päikest!
Koolist nii palju, et olen sügisest Tallinna Ülikooli püshholoogia eriala tudeng. Ausalt öeldes ei ole õrna aimugi, kuidas mul õnnestus 500 seast 120 hulka pääseda, veel vähem ei oska ma öelda seda, kuidas mind 120 hulgast 65 sekka valiti. See on minu jaoks siiamaani üks suur müsteerium, sest grupitöö läks väga mööda, kuigi vestlus seevastu läks üllatavalt hästi. Igatahes saan ma lõpuks minna õppima seda, mida mitu-mitu-mitu aastat soovinud olen ja kuigi alguses tundus võimatu sinna sisse pääseda, siis tegelikult kui väga midagi tahta, sa saavutad selle.
Veel üks minu jaoks tähtis asi juhtus 23.juulil. Nimelt sai meil Keviniga lõpuks 2 aastat koos oldud. Käisime seda tähtsat päeva tähistamas Lavendel spas, kus olime kokku 2 ööd. Väga mõnus koht ja üldse väga vahva oli! Lisan ka video, paar pisikest viga ilmneb ka videos aga anname andeks, sest see mu esimene taoline video ja kui te neid vigu ei märka, siis on veel parem.
NB! Kindlasti valige parema kvaliteedi saamiseks 720p! :)
Päikest!
22.06.15
Keskkooli lõpp
Ja ongi see gümnaasium hõbemedaliga lõpetatud. Kui nüüd tagasi mõtlen, siis oli ikka tegelikult üks tohutult vahva aeg küll see kooliaeg. Palju toredaid inimesi, palju vahvaid üritusi, vinged õpetajad, palju palju naeru ja nalja ja kõike muud. Ma tegelikult mõistan juba ammu neid vanemaid inimesi, kes ütlevad, et kooliaeg on kõige ilusam aeg elus. Igatahes oli meeletult ilus päev ja mul on nii hea meel, et need inimesed veetsid minuga selle päeva, kellega ma seda veeta tahtsin. Aitäh kõigile imeliste lillede ja võrratute kingituste eest, ma olen üks õnnelik tüdruk ikka, et mul sellised inimesed ümber on! :)
Lähen nüüd seitsme tuule poole ja sean endale uued eesmärgid ja unistused.
Päikest!
Lähen nüüd seitsme tuule poole ja sean endale uued eesmärgid ja unistused.
Päikest!
15.06.15
Boyfriend tag
Tegin ükspäev Kevinile boyfriend tag'i ja panen selle nüüd siia ka. Kuigi mõned asjad vastas ta valesti, siis ei hakka ma midagi juurde kommenteerima. Las jääda nii nagu on :)
1. Kus me kohtusime?- Otseselt ei kohtunudki ju, kirjutasin sulle internetis.
2. Kus oli meie esimene kohting?- Meil ei olnudki kohtinguid, me käisime
jalutamas.
3. Sinu esmamulje minust?- Arg, tagasihoidlik, viisakas, hästi kasvatatud, armas.
4. Millal sa tutvusid minu perekonnaga?- Siis, kui me läksime Ott Leplandi kuulama
Roostale.
5. Kas mul on mõni veider komme?-Ma ei tea, ei ole midagi.
6. Kui kaua me
oleme koos olnud?- 1 aasta ja 10
kuud.
7. Kas meil on mõni traditsioon?- Kuupäevalist traditsiooni pole, aga niisama
käime suvel Hiiumaal ja rallidel ja ringleme mööda Eestimaad
traditsiooniliselt.
8. Kuhu oli meie esimene ühine reis?- Hiiumaale läksimegi vist.
9. Mis oli esimene asi, mis sa minu juures märkasid?- Sa olid ilus, aga samas väga tagasihoidlik.
Ja MÄNGISID raskesti kättesaadavat..
10. Mis on minu lemmik restoran?- Me ei käi restoranides ju.. Ma arvan, et Cafe
Tallinn.
11. Mille üle me
kõige rohkem vaidleme?- Mina ei
tea, mille üle me vaidleme. Ei vaidlegi väga ju.
12. Kus ja millal oli meie esimene suudlus?- Suvel peale jalutuskäiku juuni kuu sees. Su
maja ees.
13. Mida mulle meeldib telekast vaadata?- Grey Anatoomia, Meisterkokk, Saatuslik valik
meeldis vaadata, Suvesangarid.
14. Nimeta üks asi, mis mulle ei maitse- Tatrapuder lihaga.
15. Mida ma endale restoranist juua tellin kõige
sagedamini?- Segumahla.
16. Mis number
jalanõusid ma kannan?- 40-41
17. Milline oleks minu lemmik võileib?- Või, tomat, juust, kurk.
18. Mida ma sööks iga päev?- Arbuusi, melonit, nektariini.
19. Mis värvi on mu silmad?- Hallikas-sinised HEHEHEHE
20. Kes avaldas esimesena armastust?- Sina vist.
21. Milline SINU tegevus MIND kõige rohkem häirib?- See, et ma käin tööl klubis. Jätan oma riided
voodi kõrvale VAHEPEAL. Tahan sind peale tööd mustana kallistada.
22. Milline on sinu lemmikmälestus minust?- Nagu sa oleks surnud.. sellist asja pole
olemas ju. Nagu me poleks enam koos.
23. Mida ma kõige meelsamalt hommikuti söön?- Kui sa viitsiks putru teha siis putru vist.
Võileibu sööd.
24. Kas sa oled pannud mulle mõne hüüdnime? Ja vastupidi.-
Ei, mul ei ole vaja sulle mingeid
hüüdnimesid panna. See pole mingi hüüdnimi kui ma ütlen sulle tibu, kõik
ütlevad oma naistele tibu.
25. Kui ma oleksin üksikul saarel, mis oleks üks asi, mis
ma saaksin kaasa võtta?- Ma ei tea
kas kaamera või telefon. Telefon, sest sellega saab pilti ka teha!
26. Kui sa peaksid
mulle sünnipäevaks küpsetama tordi, siis milline see oleks?- Toorjuustu-šokolaadi tort.
27. Mis loom ma oleks? Miks?- Jänes, sest sa oled nii arg. Mulle meeldid sa jänesena ikka, kui ma
mõtlen mõnele loomale.
04.06.15
I'm back!
Ausalt ma ei hakka rääkimagi, kui piinlik mul on selle pärast, et ma jälle meeletu pausi sisse jätsin, seekord siis pooleaastase pausi. Lihtsalt kuidagi ei olnud tuju ja tahtmist ja viitsimist ja selline tunne, et täiega lamp on see blogipidamine lihtsalt. Olin juba niiii lähedal blogi kinni panemisele. Aga noh, hakkasin järsku blogimist igatsema ja i'm back. Suured vabandused lihtsalt, muud midagi.
Vahepeal on meeletult palju asju toimunud. Viimane postitus oli Egiptuse reisist, mis ei läinud väga ilusti mul, kuna olin terve see nädal aega täiesti haige. Kirjutasin veel seal, et ehk läheb järgmine reis paremini. Siiski mu õnnetuste rada jätkus, sest Soomes suusareisil suutsin endal lauaga käeluu pooleks kukkuda. See oli margiselt mõttetu kukkumine, piinlik isegi rääkida sellest. Igatahes panin rämedalt faceplanti, nägu oli meeletult paistes ja valus ja käsi oli lihtsalt alguses pisut paistes ja liigutada oli valus. Tulime Eestisse tagasi, siis läksin igaksjuhuks EMOsse ja oligi pooleks. Kukkusin 13 ja reede, so ironic..
Seal jõudis õnneks paistetus alla minna ja sain enamvähem normaalse Kristinina koju minna.
Igatahes pidin kipsi pärast trennist poolteist kuud eemal olema ja ka autojuhilubade tegemine lükkus pisut edasi. Positiivne on see, et õppisin parema käega kirjutama!
See on jama, et nii pikk vahe kirjutamisele on jäänud, sest praegu ei mäleta üldse, mis vahepeal veel toimunud on.
17.mail toimus kauaoodatud JJ-Street Streetshow 2015. Olime ju selleks pikalt ette valmistunud, meeletult raskeid trenne teinud, edasi-tagasi selleks Tallinna-Haapsalu vahet sõitnud ja aega ja raha sinna alla pannud. Lõpptulemus oli suurepärane ja rohkem rahul ei saakski olla! Esinemine läks superhästi ja see, et nii palju positiivset tagasisidet saanud oleme, on veel vägevam!
Siis ma olen jõudnud vahepeal veel Saaremaal spas käia, tutipidu oli koolis, käisime Hiiumaal rallil, Armini kontsert oli, RIIIGIEKSAMID TEGIN ÄRA, KOOLIEKSAMI TEGIN ÄRA, ARKi teooria on ka tehtud, ainult sõit veel jäänud.. Nii palju on toimunud ja elu on lihtsalt meeletult kiire ja pingeline praegu. Üldse see kooli lõpetamine on üks jube ja kurb asi ja ma ei taha täiskasvanuks üldse hakata veel. See tundub nii hirmutav kõik ja üldsegi, kuidas see kõik nii järsku läbi sai?! Alles olin väike ja loll..
Käisime vahepeal Piiaga Hakos fotoshooti ka tegemas, tuus oli.
Sofi sai ka vahepeal 5 aastaseks. Uskumatu, et ta juba nii suuuuuur tüdruk on!
Paar pilti veel siia lõpetuseks. LUBAN, et ei jäta seda blogi unarusse enam.
Jeee Armin
Päikest!
Vahepeal on meeletult palju asju toimunud. Viimane postitus oli Egiptuse reisist, mis ei läinud väga ilusti mul, kuna olin terve see nädal aega täiesti haige. Kirjutasin veel seal, et ehk läheb järgmine reis paremini. Siiski mu õnnetuste rada jätkus, sest Soomes suusareisil suutsin endal lauaga käeluu pooleks kukkuda. See oli margiselt mõttetu kukkumine, piinlik isegi rääkida sellest. Igatahes panin rämedalt faceplanti, nägu oli meeletult paistes ja valus ja käsi oli lihtsalt alguses pisut paistes ja liigutada oli valus. Tulime Eestisse tagasi, siis läksin igaksjuhuks EMOsse ja oligi pooleks. Kukkusin 13 ja reede, so ironic..
Seal jõudis õnneks paistetus alla minna ja sain enamvähem normaalse Kristinina koju minna.
Igatahes pidin kipsi pärast trennist poolteist kuud eemal olema ja ka autojuhilubade tegemine lükkus pisut edasi. Positiivne on see, et õppisin parema käega kirjutama!
See on jama, et nii pikk vahe kirjutamisele on jäänud, sest praegu ei mäleta üldse, mis vahepeal veel toimunud on.
17.mail toimus kauaoodatud JJ-Street Streetshow 2015. Olime ju selleks pikalt ette valmistunud, meeletult raskeid trenne teinud, edasi-tagasi selleks Tallinna-Haapsalu vahet sõitnud ja aega ja raha sinna alla pannud. Lõpptulemus oli suurepärane ja rohkem rahul ei saakski olla! Esinemine läks superhästi ja see, et nii palju positiivset tagasisidet saanud oleme, on veel vägevam!
Siis ma olen jõudnud vahepeal veel Saaremaal spas käia, tutipidu oli koolis, käisime Hiiumaal rallil, Armini kontsert oli, RIIIGIEKSAMID TEGIN ÄRA, KOOLIEKSAMI TEGIN ÄRA, ARKi teooria on ka tehtud, ainult sõit veel jäänud.. Nii palju on toimunud ja elu on lihtsalt meeletult kiire ja pingeline praegu. Üldse see kooli lõpetamine on üks jube ja kurb asi ja ma ei taha täiskasvanuks üldse hakata veel. See tundub nii hirmutav kõik ja üldsegi, kuidas see kõik nii järsku läbi sai?! Alles olin väike ja loll..
Käisime vahepeal Piiaga Hakos fotoshooti ka tegemas, tuus oli.
Sofi sai ka vahepeal 5 aastaseks. Uskumatu, et ta juba nii suuuuuur tüdruk on!
Paar pilti veel siia lõpetuseks. LUBAN, et ei jäta seda blogi unarusse enam.
Jeee Armin
Päikest!
24.11.14
Egiptus 2014
Kõige räigem reis vist, mis mul siiamaani olnud on. Ühesõnaga ma olin terve reisi aja haige, nii, et minust on ainult paar üksikut pilti, kus ma ennast enamvähem normaalselt tundsin. Muidu magasin niisama päikese käes või toas või kallistasin wc-potti. Tilgutite all sai ka tundpool oldud ja nohjah, sellest reisist on väga eredad mälestused aga hoopis teistsugused kui tavaliselt peale reisil käimist. Pole väga ammu ennast nii hullusti tundnud. Muidu oli kõik väga tore nagu alati.. kahjuks ei ole väga mingeid lahedaid seikasid jutustada siin, ei taha seda reisi tegelikult väga meeldegi tuletada..
Mõned pildid siis ka, nii palju, kui neid tehtud sai.
Siis, kui me mõlemad veel täiesti okei olime
oli ilus päikeseloojang, kui Egiptuse poole pilvede kohal sõitsime, jaaa
isadepäeva pilti tegime ka :)
surin
matemaatikat peab ka õppima ju
naiskad lebos
kõige tuusem rätikupoiss-vetelpäästja
ja oli vega ilus, kui tagasi sõitsime :)
Ühesõnaga vabandan, paljude ootused olid kindlasti suured, et palju pilte ja palju juttu, aga seekord läks nii. Ehk läheb järgmisel reisil pisut paremini :)
Mõned pildid siis ka, nii palju, kui neid tehtud sai.
Siis, kui me mõlemad veel täiesti okei olime
oli ilus päikeseloojang, kui Egiptuse poole pilvede kohal sõitsime, jaaa
isadepäeva pilti tegime ka :)
surin
matemaatikat peab ka õppima ju
naiskad lebos
kõige tuusem rätikupoiss-vetelpäästja
ja oli vega ilus, kui tagasi sõitsime :)
Ühesõnaga vabandan, paljude ootused olid kindlasti suured, et palju pilte ja palju juttu, aga seekord läks nii. Ehk läheb järgmisel reisil pisut paremini :)
Tellimine:
Postitused (Atom)
































































