jah, ma tean et ei ole temaga ammu suhelnud ja ei tea absoluutselt mitte midagi temast ja võibolla isegi ei taha teada. aga siiski, miski keelab mul teda unustada ja jõudsin järeldusele, et ega ma ise väga ei taha. sest mul oli nii hea, kui keegi tegi mul tuju heaks ja suutis mind naerma/nutma ajada ja seda juba unustada ei suuda. põhimõtteliselt on see siiski minu süü, et ma temast miskit ei tea ja et me ammu suhelnud ei ole, aga võibolla nii ongi parem. ma lihtsalt lasen minna sellel kõigel. jah. kuigi tegelikult ei tahaks üldse.