kolmapäeval oli Jetega plaanis pildistama minna, tegime juba korda ennast ja siis läks järsku pilve ja ei saanudki minna, Jete tuli mu juurde hoopis, tegime rõdul paar pilti, tegin neiule maniküüri ja chillisime. mõnus vihm tuli ka vahepeal

lõvilakk

neljapäev oli mõnus. alguses olid plaanid, et DJ Jete Nelke jääb meile ööseks ja magame telgis ja filmiöö jne, agaa need plaanid läksid natuke mööda. igatahes käisime ikkagi õhtul ujumas, siis sõitsime meile, vaatasime filmi ja mõtlesime, et käime siis kuskil kella 1 ajal öösel ujumas ja siis läheb Jete koju. ööujumine oli tegemata sel aastal ju. kuskil veerand 12 ajal vaatasime, et välku täiega lööb paralepa kohal, et lähme käime parem ruttu ära ujumas, äkki läheb ilm hulluks. õues oli niii vaikne ja mõnus, koguaeg lõi taeva täiesti valgeks ja nii excited olime. jõudsime taastusravihaigla juurde ja kuuleme rämedat sabinat, ulme vihm tuli järsku peale, vändata enam ei jaksanud, liiva lendas täiega näkku. jooksime korraks varju alla ja siis edasi viigi poole. jõudsime viigi äärde juba aga tuul oli nii kõva ja vihm nii raju, et vändata ei jaksanud ja vihm peksis nii valusalt vastu keha, et ebareaalne. läksime veel korraks varju alla ja edasi juba oma ujumiskoha juurde, viskasime rattad kus kurat ja hüppasime riietega vette, sest me olime niigi juba täiesti läbimärjad. vesi oli ebareaalselt soe ja niiii lahe oli lihtsalt. ohtlik küll, aga seda ekstreemsem asi oli. kiljusime ja karjusime nagu väiksed tüdrukud. pärast sõitsime läbi linna meile, sest kumbki ei julgenud üksi koju minna. tänavad olid nii vett täis, et vahepeal ei saanud vändata lihtsalt. inimesed autodest vaatasid suht imelikult meid ja noh, ega ma ei väidagi vastupidist, aga mul oli kõige ekstreemsem öö üldse ja kõik jäid millestki väga ebareaalselt heast ilma lihtsalt, ise olime täiega rahul!!!

laupäeval oli kauaoodatud summerjam 2013. asjade planeerimine võttis aega ja enamvähem viimase hetkeni polnud kindel, kas üldse on minek, aga siiski saime asjad aetud ja oligi minek. Ranno korjas meid oma tumesinise audi peale ja sõit Türi poole võis alata. neiudega alustasime tagaistmel juba kohe peoga. autos rämmasid parimad laulud ja bass oli jõhker. mingiaeg jõudsime kohale, vihma sadas ja tõmbas tuju alguses kergelt alla, et misasja kuidas me oleme terve öö nii jne. igatahes panime seltskonnaga telgid kuskile suure puu alla mõnusalt, sättisime madratsid ja asjad sisse ja hakkasime pidu panema. mingiaeg liikusime väravatest sisse, ostsime käepaela ja läksime smilersit kuulama, laulsime kõva häälega kaasa ja õõtsusime seal mõnusalt. käisime vahepeal telkide juures ja nii kurb kui see ka poleks, Taukari me magasime maha :D:D::D:D: me ei kuulnud ega näinud teda ega teagi nüüd, kas ta üldse kohal oli ::D::D Renate ajal läksime sisse tagasi. ma ei kannata absoluuuuutselt teda tegelikult aga noh sel hetkel oli üsna savi. vihm ei seganud absoluutselt, kõik oli niiii hea lihtsalt. kõik inimesed panid täiega pidu ja tantsisid hoolimata sellest, et selline ilm oli. peale Renatet hakkasid DJ'd ja siis läks alles õige pidu käima, vahtu lendas ja DJ'd olid lihtsalt super, ülihead muusikat lasid ja nii hästi läks peale kõigile lihtsalt. tantsisime täiesti segi ennast ja vahepeal oli tunne, et jalad ei kanna enam. nägime tantsides täpselt enda ees turvat, kes oli räme pokerface lihtsalt ja passis käed rinnal või puusal ja tegime Jete ja Taneliga turvat järgi täiega tantsides :D:D:DD ebareaalselt naljakas oli lihtsalt see sel hetkel. kui lõpuks Silver Nikan ehk Hollandi DJ pulti läks, siis hakkas rahvas ikka ebareaalselt rämmama. parim hardstyle rämmas ja kõik lihtsalt tõmblesid ja hullusid, niiii äge oli vaadata ja no nii ära väsitas see tõmblemine seal. lõpupoole lükkas Miki meid kõiki vahu sisse ka, enne ei tahtnud minna väga aga siis oli niiii savi. vaht oli põlvini ja koguaeg lendas seda suhu ja silma ja ninna ja pähe ja silmad kipitasid täiega aga lasime ikka rämedalt hardstyle edasi seal, ebareaalselt parim. üritasin Tanelit sinna põlvini vahu sisse pikali ka panna aga ei õnnestunud, kukkusin hoopis ise peaaegu ümber. AAAA vahepeal kui mingi teine DJ oli, olime Jetega korraks telgis (telgid asusid väravatest väljas kuskil pargis, aga suhteliselt lähedal ikka, muusika oli ülihästi kuulda) ja siis kuulsime et wake me up hakkas ja lihtsalt tegime elu kiireimat jooksu vist lava juurde. täitsa lõpus, kui Nikan ära lõpetas, siis ta tänas publikut täiega ja pani eestlane olen ja eestlaseks jään peale ja see oli nii võimas, kuidas kõik publik kaasa laulis täiega ja kätemeri oli mõnus, kerge pisar tuli silma isegi haha. peale pidu läksime telki, passisime Jete, Laura, Martini ja Taneliga ja lihtsalt surime tüdrukutega nende jutu peale, niii haige. üldse oli niiiii võimas kõik ja ma olen lihtsalt niiiii rahul, seltskond oli meil lihtsalt super, nii paljude uute inimestega sain pikalt rääkida elust ja asjadest ja nalja pole küll ammu nii palju saanud, tantsida oli lihtsalt parim, DJ'd olid parimad, tuju oli parim ja kõik oli super. täiesti kirjeldamatu! ma teadsin ette, et see üritus megavinge tuleb aga et ta niiiii vinge tuleb, seda ma ei oleks osanud arvatagi. MA NII RAHUL

mu naised

Taneli lemmikud ehk kauboisaapad

Taneliga ebareaalset tantsu laskmas

ja siis kui õnnelik ja maruväsinud tüdruk Türilt tagasi oli :)
JÄRGMINE AASTA KINDLASTI JÄLLE!