see nädal on väga valusalt ja pahade mõtetega möödunud. väga suur kaotus üle elatud. kindlasti siiamaani minu elu üks raskemaid perioode. võibolla teeb see ka selle kõik veel raskemaks, et ma elan nii palju enda sisse, ei näita oma tundeid ega emotsioone välja ja lihtsalt eksisteerin. naeran, kuid tegelikult tahaks nutta. eile suutsid poiskad korraks mu tuju heaks teha oma täiesti mõttetu jutuga, kuid siiski sain korraks mõtted eemale. tegid nalja mulle. täna käisime Viljandis matustel, väga raske ja kurb päev oli, kuid üritan vaid sellele mõelda, et ta on nüüd paremas kohas, vanavanaisa kõrval ja nii on talle endale väga palju parem. hea oli Viljandi omi näha ja neid kallistada. soovin neile kõike kõige paremat..
jään sind alati mäletama, mu ainus ja kõige parem! puhka rahus