igatahes, on mul praegusel hetkel eluisu kadunud. ei, ma pole suitsiidne, aga kõik on lihtsalt nii mööda praegu. eraelus on nii nagu ta peaaegu alati olnud on- see tähendab, et ei ole mitte midagi. sõbrad/sõbrannad kaovad või pööravad selja, valetavad, panevad näkku. koolis on kõik täiesti metsas. hinded on alla läinud, mis siis, et ma pingutan nii, nagu koguaeg. õpetajad on kõik täiesti muutunud. kui nad nii jätkavad, siis ei lõpetagi ma seda kooli ära. ja 100% kindlalt ei ole see siis minu süü. trenniga on ka lood suhteliselt halvad. tee veel teistele head ja rõõmu- saad ikka pärast mingi pasa kaela + püsiva halva tuju. pinge on koguaeg igalpool nii suur, et ma ei suuda enam. varsti murdun täielikult. ma lihtsalt ei jaksa pingutada enam. suhteliselt mõttetu, kui mu pingutamisel mitte mingeid tulemusi ei ole. täiesti mõttetuna tundub see kõik hetkel. ma nii räigelt tahaksin suve, et ennast vabaks lasta ja et ei oleks mitte mingeid muresid. lihtsalt oleks omaette, päevitaks, grilliks, sööks värskeid marju, käiks ujumas, oleks sõpradega, teeks midagi vinget, magaks kaua, käiks õhtuti kutsuga jalutamas ja päeval chilliks temaga aias- ma ei suuda seda kõike hetkel ära oodata. ma ei tea enam, kas nutta või naerda..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar