ma ju lihtsalt tahan, et sa oleksid õnnelik.. ma tean, et ma ei saa seda nii jätta. aga ma ei oska midagi muuta. kuigi, nüüd sain lõpuks aru, mis mind piinab, enamvähem. tegelikult pean ma ikkagi küsima endalt 'miks?' tahaksin lõpuks ometi oma küsimustele vastuseid saada, aga mida aeg edasi, tundub mulle üha rohkem, et vastuseid ei olegi.