9.juuli TEISIPÄEV
Kella 1 paiku hakkasime Haapsalust Tallinna poole sõitma. Enne lendu tegime lennujaamas kerge pizza ja koogi, no nii hea oli. Pool 5 tõusime lendu. Tänaseks juba väga palju lennukiga lennanud ja seekord ei olnud kurta küll midagi. Ainult, et terve tee(3,5h) mingi väike vene poiss tagus minu taga olevast reast mu istet, ebareaalne. Mitu korda vaatasin täiega kurjalt aga tatikas ei saanud ikka aru. Muidu istusime tagant kolmandas reas ehk 34ndas. Polegi veel vist nii taga istunud kunagi. Sõit läks megakiiresti, söök oli normaalne ja enamuse ajast kuulasin lihtsalt muusikat, vaatasin aknast välja ja mõtlesin. No nii hea ikka, ilus päike paistis ja pilved olid nagu vatt, nii mõnus. Alati on kerge kartus sees ikka, kui lendad ja siis täpselt enne maandumist hakkab emps rääkima, kuidas kuskil just üks lennuk maandumisel süttis ja kaks 16-aastast tüdrukut surma said. Tänks emps, you're the best. Maandusime ilusti siiski. Astusime lennukist õue ja lihtsalt hingata ei saanud. Jõhkralt lämbe ja niiske oli. Lennujaamas kerge passikontroll, võtsime kohvrid ja läksime oma bussi. Me olime oma bussis ainukesed, kes Euphoria Tekirova hotelli sõitsid ja tuli välja, et meie hotell oli kõige viimane ka niiet me sõitsime kenad 2,5h sinna. Jõudsime kohale, kiire check-in ja mingi kutt viis golfiautoga meid oma majakese juurde. Seal suht sama süsteem nagu Egiptuses oli, et ei ole üks suur kõrge hotell, vaid on suure maa-ala peal peamaja, basseinid, erinevad restoranid, spordiväljakud, baarid, arena, tantsuplats, mänguväljak ja kahe- või kolmekorruselised majad tubadega. Mulle meeldib just selline variant, mitte üks suur igav hotell, mõttetu. Pakkisime kohvrid lahti, seadsime end sisse ja siis mingi vanamees tuli ukse taha, et olge vaiksemalt, tal lapsed magavad kõrvaltoas. Kõik, mis me tegime, oli vaikselt rääkimine omavahel. Ma tõesti ei saa aru, marru ajas. Kuna me õhtusööki ei saanud, siis läksime öösöögile, mis algas kell 12. Astusin toast välja ja kuulsin kohe get lucky mingit remixi. Parim oli, tantsutuju tuli kohe. Peale sööki jalutasime veel ümbruskonnas ringi. Vaatasime basseinid ja ranna üle ja leidsin mingi tantsuplatsi ka, kus tümm ülikõvasti rämmas. Sel hetkel mõtlesin, et Jete võiks ka siin minuga olla, oleks läinud kerged tantsud teinud kohe. Jalutasime tuppa tagasi, vahtisime telksu vaikselt ja see kuradi vanamees KOPUTAS seina vastu meile. Midakuradit ausalt, passisime kõik meganärvis, johhaidiiii. Mis me peame puhkusel kell 9 magama minema sellepärast, et tema lapsed magada tahavad v :D:DD: väga ebareaalne igatahes. Nägime mingit elusuurt putukat ka jooksmas põrandal. Emps ütles, et prussakas ja isa vaidles vastu, niiet ei tea mis imeloom see oli. Igatahes sick.
10.juuli KOLMAPÄEV
Hommikul oli nii raske kell 9 tõusta, sest muidu ju harjunud 1-2 ajal tõusma. Igatahes suundusime hommikusöögile. Jõhkralt palav oli ja üldse olla ei suutnud. Hea on see, et restoranis ja retseptsioonis jahe on. Peale sööki avastasime päevavalguses ka ümbrust. Ei suutnud olla üldse, kokkukukkumise tunne tekkis. No ei ole kerge olla 40-45 kraadiga õues päikese käes, kui õhk veel täiega niiske ka on ja midagi hingata pole, nagu troopikas oleks. Kuigi noh, on Egiptuses 52kraadiga ka hakkama saadud, niiet ei kurda. Poole 12 ajal suundusime retseptsiooni ja parkisime end diivanitele, ootasime giidi. Giid tuli, siis rääkisime igast asjadest ja broneerisime ekskursioonid ära. Rääkisime sellest ka, et naabrid arvavad, et puhkusel peab kell 9 magama minema ja saime võimaluse järgmisel päeval toa ära vahetada. AAA, enne infotundi ma mässasin räme wifiga ja saingi netti mingi imega, rääkisin oma kahe kõige tibupaimaga hehe, nii rahul. Peale infotundi suundusime mere äärde. Liiv (loe: suureteraline liiv koos kivikestega) on seal ikka jõhkralt kuum. Mitte selline soe liiv, nagu meil Eestis on vaid reaalselt nii kuum, et isegi plätudega oli megavalus, kui paar liivatera plätu sisse tuli. Tassisime lamamistoolid täiesti vee äärde ja läksime kohe ujuma. Meri on seal türkiissinine ja kristallselge, põhjas on ümmargused väiksed kivid, ebareaalselt mõnus. Vesi ülisoe ka, nagu supp. Seal pullid kivid ka põhjas mõnes kohas, sellised hästi laiad lapikud nagu ja megalibedad, seal täiega hea moonwalki teha, Jussiga koguaeg rämmasime ja kui kogemata selle peale astud siis käid ümber kohe, sest see nii libe lihtsalt :D:D Päris mitu korda uppusin seal selle pärast, sest kui ümber kukud juba ega siis püsti ka ei saa enam ju. Megamõnus oli üldse ulpida seal meres, täielik paradiisivesi. Väga kaua mere ääres ei olnud a saime kõik täiega päikest. Päike on seal üliaktiivne, põletusoht on väga suur. Saime kõik ikka põsed ja nina korralikult punaseks. Kolmapäeval käisime siis esimest korda õhtusöögil ka. Toidud on seal tõesti megasuper ja seda on niiiiii palju ka, lolliks võib süüa seal end. Pärast passisime veel baaris ja siis tõmbasime ära tuppa pakkima, sest neljapäeval lubati meid teise ruumi kolida ja väga varajane äratus oli ka.
Deem, ärkasime öösel kell 3, et kella 4ks bussil olla ja ekskursioonile sõita. Siiski ei saanud ma korralikult magada, kuna (ilmselt) seoses Türgi rahutustega käisid rämedad paugud öösel. Viimane pauk oli eriti kõva, isegi maa värises. Igatahes ei saanud pärast enam normaalselt magama jääda, hakkasin igast asju mõtlema ja päris jube oli. Igatahes hakkasime sõitma, vahepeal istusime suuremasse bussi ümber ja sõitsime edasi. Hommikusööki käisime ka söömas. Pool 10 olime Pamukkales ehk sõitsime kokku 5,5h koos söögipeatusega. Jõhker on sõita bussiga, kui niiiiii palav on. Igatahes Pamukkalest nii palju, et ma oleks millestki väga heast ilma jäänud, kui poleks läinud. Üks ilusamaid kohti, kus ma oma elus käinud olen. Absoluutselt kõigil soovitan tulevikus ära käia, aga täpsem jutt pildi juures pärast. Seal rahvuspargis jalutasime veel Hierapolise ehk iidse Türgi linna varemetes. Nii kurb kui see ka poleks, ei paku mulle selline ajalooline jama üldse huvi. Seda enam, kui ekskursioon on venekeelne ja sa seisad seal ja kuulad giidi juttu umbes nii, et jajaaa oli küll oli küll on on jajaaa ehk midagi aru ei saanud. Ema-isa mängisid vahepeal tõlki, aga nu ikkagi enamus teksti jäi arusaamatuks. Mingis iidses amfiteatris käisime ka, see oli tuus. Siiski päeva tipphetk oli Pamukkale mineraalveebasseinid, supersupersuper elamuse sain. Jalutasime mööda basseine ja kivistunud kaltsiumit alla ja liikusime bussile. Kerge lõunasöök, edasi käisime veel paar kohta läbi, mis olid suht mõttetud ja siis läksime veinide degusteerimisele. Hea, et purjus pärast ei olnud selle palava pärast. Õhtusöök ja bussile, et hotelli sõita. Bussis oli that awkward moment, kui giid räägib oma naljakatest juhtumitest seoses turistidega, terve buss naerab kõva häälega ja sa passid aknast välja pokerface lihtsalt, sest sa ei mõista faking vene keelt. 5 aastat õppinud seda keelt, aga aru ikka midagi ei saa, normaalne. Ümberistumine väiksemasse bussi ja veel paar tundi sõitu. Hotelli jõudsime kell 11 ehk ekskursioon kestis kokku 19tundi. Jalad olid pärast kõigil megavalusad, aga see tasus end ära. Siiski ei vahetanud tuba ka ära, sest hotellitöötajad UNUSTASID, jeesus. Aga noh, mul savi see vanamees haha. Käisime veel poole 1 ajal öösel baaris, sest empsil ja papsil oli ju 15nes pulma-aastapäev. Vägaväga väsitav ja pikk päev oli, aga ma olen megarahul.
Hommikul ärkasime kuskil poole 10 ajal, käisime söömas ja siis suundusime mere äärde jällegi. Lihtsalt nii palju rahvast oli aga leidsime toolid siiski. Liiv oli jälle nii kuum, et elada ei suutnud. Riided seljast ja läksime passisime vennaga mingi pool h vees lihtsalt. Ulpisime kaldal ja lasime laintel mööda kallast lohistada end, kõige mõnusam. Käisime vahepeal merel ka, ma empsiga vesirattaga ja iss ja Juss kanuuga. Siis käisime tegime kerge lõunasöögi ja siis tuppa riidesse panema. Käisime täna teisel ekskursioonil ehk ATV-safaril. Mingi onuke, kes nimetas end Chuck Norriseks :D:D:D:DD, korjas džiibi peale meid ja sõitsime 15min, juuksed tuules lehvimas, kuskile külakesse. Tegelikult ma natuke pettusin selles ekskursioonis, sest sellise raha eest sai natuke vähe sõita ja igav tee oli ka, ma oleks rohkem ekstreemsust tahtnud. Sõitsime veits mööda teed, mööda metsa ja siis jõudsime kuskile platsile, kus spets ATV-de jaoks oli rada tehtud, hüpekad ja künkad ja värgid, panin seal vahepeal turbo sisse(tibupai, ainult sinu pärast) ja driftisin seal räme kruusa/liiva peal, tuus oli. Sick oli see, et seal olid ATV-d mingi eKr-aegsed vist, minu ATV-l tuli lambist kett 4x maha ja 2x siis, kui järsk mäkketõus oli, õnneks alla ei veerenud. Mingi türgi kutt, töötaja seal, andis oma ATV mulle ja sõitis ise selle kohutavaga. Sellel oli ikka nii, et vajutasid gaasi ja kohe süstis, mitte nagu teine. Pärast olime mustad nagu ma ei tea misasjad. Džiibiga saime hotelli tagasi ka. Õhtusöök oli heahea jälle, õnneks ei söönud üle. Peale sööki läksime baari veel, kus live-muusika oli ja tegime paar jooki ka. Megahäid covereid tegi see bänd ja laulsin kaasa seal täiega.
Hommikusöök ja kohe läksime mere äärde jälle. Enamuse ajast olin kas vees, chillisin kaldal või passisin varjus, sest ei suutnud olla niisama päikese käes üldse, kõik kohad valutasid. Kuulasin lihtsalt mussi klappidega ja lebotasin. Vahepeal käisime lõunasöögil ja siis mere äärde tagasi. Ma ei jõua ära kiita ikka, kui hea see vesi on. Ainult, et see võiks mage olla, vähe parem oleks laintes möllata siis. Vahepeal tuli mingi kutt meie juurde ja pakkus langevarjusõitu. Mõtlesime, et why not, proovime ära. Kohe poole tunni pärast oli minek. Istusime megamõnusasse kaatrisse, kus tümm lihtsalt rämmas. Meid tõmmati Jussiga kõige esimesena üles ja kaater tiris siis meid. Megakõrgel olime ikka ja supertuus oli, mulle täiega meeldis. Juht lasi meid korraks jalgadega vette ka, tegi pulli. Siis vaatasime veel pisikeste saarte ümber kalu, kilpkonni, käisime ujumas ja saime ise merest teokarpe ka korjata. Räme kihutasime merel kaatriga ja tümm rämmas. Seal olid sellised basskõlarid ka, et istmed värisesid, ülikõva. No nii räigelt nautisin. Põlesime kõik ära ka laupäevase päevaga, väga hull. Kuigi ma ei saa aru kuidas. Isegi mu tagumik põles ära, ulme :D Igatahes igaltpoolt oli niiii valus, üldse elada ei saanud. Õhtusöögil käisime ära ja jälle läksime baari, kus live-muusika oli. Kusjuures võtsin teist korda elus julguse kokku ja proovisin sushit uuesti. Lootsin vägaväga, et esimesel korral oli midagi pahaks läinud vm aga ei, see on ikka kõige rõvedam söök üldse, no öökima ajab mind. Loputasin kuidagi selle ühe tüki alla endal, ei hakanud restoranis välja sülitama. Terve õhtu oli süda paha veits. Mitte kunagi ei pane seda asja suhu endale enam. Käisin peale sööki üritasin netti ka saada aga see nii emane seal ja ei saanudki. Päeval täpselt samas kohas sain, ebareaalne. Noh ega puhkusel ei peagi netis käima a lubasin kiisupaile, et lähen ja ei saanudki. See on norm, et hommikul läks toas konditsioneer katki ja õhtuks polnud ikka veel keegi seda ära parandanud, kuigi käisime ütlemas ka, aga jah, magada oli täiesti võimatu ikka, kui kont ei töödanud.
Pühapäev oli raftingu-päev. Pool 8 sõitsime uhke mersu bussiga hotellist välja ja kuskil 2,5h sõitsime õigesse kohta. Must say, et bussijuht oli mingi vanamees, kes kohe-kohe infarkti oli saamas ja ta sõitis mingi silmad kinni ka, niiet päris jube oli tema juhitavas bussis mööda kitsaid ja käänulisi teid mäkke sõita, kui ühelpool teed kuristik on koguaeg. Igatahes jõudsime turvaliselt kohale, saime kiivrid ja vestid, jaotati meid gruppidesse jne. Seda ka, et mulle öeldi, et 16-aastasel on Türgis vähemalt 1 laps juba, et mind ei saa lapseks nimetada enam. Igatahes saime seal kerge koolituse, sõitsme bussiga õigesse koha, istusime paati ja kärestikusõit võis alata. Alguses sõitsime pisikese maa, siis läksime jala ühte ilusasse kohta sama jõe ääres. Seal oli jõhkralt raftingugruppe veel, nagu pisikesed sipelgad siblisid ringi kõik. Seal jõe ääres olid pisikesed kosed, tehti perekonnapilte ka seal. Siis võtsime rivvi kõik üksteise järgi ja hakkasime jõge ületama. Kuskil 10 meetrit pidime ujuma. Kõik lihtsalt karjusid ja kiljusid, sest vesi oli 8kraadi ainult, jõhkralt külm oli aga megatuus ja hea jahutav oli. Siis läksime paati tagasi ja sõitsime edasi. Vahepeal oli räme hoog sees ikka ja mõnusad kärestikud olid ka, sellise adrelaksu sain, megalahe oli ikka. Vahepeal oli lõunasöögipeatus ka ja siis sõitsime jälle edasi. Me õnneks paadiga ümber ei käinud, aga väga paljusid panid kummuli ikka. Jõe peal oli üldse megapalju paate ja kui kellestki mööda läksid, siis kõik hakkasid aerudega pritsima teisi paate, megalahe. Sellest aerutamisest olid ikka käed megavalusad pärast. Jõhker töötegemine käis. Pärast sõitsime mersuga hotelli tagasi. Kuna meil läks konditsioneer katki toas, siis lootsime, et mitme korra ütlemise peale on ära parandatud lõpuks aga ei olnudki. Isa kohe helistas retseptsiooni ja riidles seal midagi ja käisime pärast küsimas ka, et kas tõesti midagi teha ei anna ja nad olid lahkelt nõus meie toa ära vahetama, kohvrid viidi ka ise teise tuppa üle jne. Käisime siis õhtustamas ja baaris dringitamas ja live-muusikat kuulamas ja pärast läksime siis uude majja uude tuppa. Astusime uksest sisse ja saime šoki, sest me olime tavalise toa asemel kahe magamistoaga sviidi saanud. Täitsa lõpp, ma sain oma toa, kahekohalise voodi, oma teleka, oma rõdu ja oma konditsioneeri ja seda kõike täiesti tasuta. Lihtsalt nii rahul olime kõik. See, et meil alguses selline ebaõnn oli, oli pask, aga no tõsiselt super reisi lõpp. Kahju, et ainult 2 ööd seal imelises toas olla saime. AAAA johhaidiiii, nägin pühapäeval Evi Riivitsa koopiat. No reaalselt niiii sarnane ja isegi kõnnak oli sama, nii jube hahah. Õhtul lasi välibaaris tantsu ja.. scary shit, isegi puhkusel ta kummitab mind.
Nii hea oli üle pika aja laias voodis magada, ainult, et keegi hea oleks võinud kaisus ka olla. Käisime hommikusöögil ära ja läksime viimast päeva mere äärde. Jubemõnus oli jälle aga päike oli nii aktiivne, et ei suutnud üldse kaua olla. Alati peale meres ujumist käisime dušši all ka rannas, et sool maha pesta ja siis seal käivad sellised fotograafid ringi, et suvalisel ajal teevad inimesest pilti, pärast panevad kõik pildid fotopoe juurde kõigile vaatamiseks üles ja kui üles leiad enda pildi, siis saad tellida seda mingi raha eest. Igatahes läksime Jussiga dušši alla ja siis üks fotograaf tuli ja enne ära ei läinud, kui lasin endast paar pilti seal dušši all teha. Kerge lapsporno :D:D:D Käisime lõunasöögil ka vahepeal ja siis läksime mere äärde tagasi kõik, a paps läks tuppa, sest sai päikesepiste vist. Kuulasin mussi mõnusalt varju all lamamistoolil jälle ja vaatasin merd, kõige lebom üldse. Mingiaeg läksime tuppa, pakkisime enamus asju ära ja läksime õhtusöögile. Üldse ei suutnud viimasel õhtul süüa midagi. Peale sööki jalutasime seal mingil laadal veel ja käisime kohalikus pisikeses amfiteatris Türgi rahvustantse vaatamas. Siis läksime tuppa ära, rääkisin natuke tibuga juttu ja siis keerasin magama ära.
Kell 6 oli äratus, kiire sätt, hommikusöögile ja siis juba bussile. 2,5h sõitsime lennujaama, kerged passikontrollid ja tollid ja asjad, natuke passimist ja kell 12 tõusis lennuk õhku. Sõit läks kiirelt, a kui ülevalt vaikselt maanduma hakkasime, siis lennuk korralikult raputas ikka, pääääris korralikud õhuaugud olid, jube vastik tunne on see. Kerge hirm aga maandusime ilusti ja lihtsalt niiiiiii hea tunne oli kodumaal olla, et oleks tahtnud nutta. Nii väga tahtsin kutsat näha juba ja no oma kodu on ikka parim. Super oli lihtsalt üle pika aja oma voodis magada, kirjeldamatu..
* Türkiissinine meri, mis oli kristallselge.
* Toidud olid väga head, türklased oskavad süüa teha küll.
* Tunnelid, mis mägede alt läbi läksid.
* PAMUKKALE, üks ilusamaid kohti, kus käinud olen.
* Rafting, mõnus ekstreemsus oli.
* Inimesed megasõbralikud.
* Loodus väga ilus, roheline ja lopsakas.
* Sviit, kui uue toa saime.
* Hotellis ultra kõik hinnas ehk kõik joogid tasuta, saad koguaeg süüa kui tahad, tasuta jäätis, tasuta kanuude, vesirataste ja surfilaudade laenutus jne.
* Parasailing, megatuus oli chillida seal üleval.
* Soojad õhtud, never ei hakka külm.
Mis ei meeldinud üldse?
* Sõita ei osata seal üldse. Suunatuld ei osata näidata ja rida vahetatakse nii, et süstitakse kuskile vahele lihtsalt. Ei suuda kokku lugeda, kui palju ohtlikke olukordi meil oli.
* Linnas majad ja rõdud nii koledad, mingit pahna täis ja mustad, ei hoolita vist eriti, milline kodu välja näeb.
* Pikad bussisõidud.
* Liiga palju venelasi igalpool, nende talumatu ülbus ja enesekesksus. Jällegi pean mainima, et ei räägi sugugi mitte kõigist maailma venelastest, aga alati need, kellega ma reisidel kokku puutun, on sellised. Nad räägivad liiga kõvasti, trügivad igalepoole vahele jne. See ajab ka närvi, kui sind venelaseks peetakse, kuna eestlasi oli nii vähe ja enamus turiste venelased.
* Ülimagusad mahlad, üldse juua ei saa.
* Koputavad naabrid + katkine konditsioneer :D
* Tulikuum rannaliiv
* Niiske kliima
Kokkuvõtteks oli reis tuus, ma olen rahul ja sain nii palju uusi kogemusi lihtsalt. Sain palju mõelda ka asjade üle ja jõudsin nii mõneski asjas selgusele, milles siin Eestis olles ilmselt ei oleks jõudnud. Hakkad lihtsalt teistmoodi mõtlema, kui eemal oled.
I think I'm in love
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar