Eile käisime tallinnas kinos. Harry Potterit vaatama juhu. kõige mõttetum üldse Harry Potteri filmidest. aga ma ehmatasin mingi 5 korda vähemalt. nii õudne oli ahahaha. läksime omaarust saapaid ostma tlnasse mulle. käisime 4 poodi läbi ja mul oli kopp nii ees, sest normaalseid saapaid ei müüda lihtsalt. ja kui ongi mingid normaalsed, siis on raudselt 2000.-, ebanormaalne. tulime tagasi, siis ma jäin kohe magama muidugi. ja järsku mingi suur oks lendas tee peale, siis auto hüppas räigelt. megaräigelt õudne oli. enam magama ei jäänud ka : D valvasin teed räigelt. ükskord hiiumaal panime kitsega ka kokku ju. ohjah, väärt kogemus oli see, uks oli jumala sees. ei aga jah, eilsed teed olid päris nõmedad ja lund ka sadas. ning siia juurde veel, et Haapsalus on pooooooooole rohkem lund kui tallinnas, kes vastupidist räägivad! :)
jõudsime koju, siis haarasin asjad ja iss viis mu Jete juurde. tegime räiget rallit. viskasime mulla tänaval külje ette, megaaaatuuuuuuuuus. ohjumal Jete juures oli nii tuus. vaatasime Midnight Meattrain'i. jube hea film jällegi. lõpp oli kahtlane ainult, aga nii on kõikidel õudukatel, niiet ma ei kurda. tegime süüa ja tantsisime ja laulsime ja naersime ja väljas/poes käisime ka vahepeal. siis mingi natuke joogine kutt seisis mu taga kassas ja lükkas mind täiega. nmwhahahaah mitte vasakule eks. aga ma sain kurjaks ta peale haaha. igatahes Shane on lahe, eks Jete! ja veerand 7 on lahe magama minna. musimusi
täna sain elu suurima šoki kodus. olin Sofiga kahekesi kodus, siis mässasin köögis midagi, hüüdsin Sofit. ta ei tulnud. hüüdsin veel. ikka ei tulnud. läksin vaatama kas ta läks magama. kui nägin, et teda pole tema toas siis vaatasin ohfuck välisuks on lahti. läksin täiega paanikasse. jooksin lühikeste pükste, pluusi ja sokkidega õue ja karjusin Sofit. ta ei tulnud. mul tulid igasugused mõtted pähe. mõtlesin, et nüüd jooksis minema kindlasti või keegi varastas ta ära vms. tean jah, et keegi ei tuleks lampi uksest sisse ja ei varastaks koera ära ju, aga ma olin nii paanikas ma ei teadnud mis teha. siis lõpuks kuulsin, et naabrikoer haugub. jooksin naabrikoera juurde ja Sofi oli ka seal. mu õnneks istus muidugi naabripoiss ka õues trepi peal ja ma siis jooksin Sofi nime karjudes(+ sokkis, lühikeste pükste ja pluusiga)sinna. nägin Sofit, rahunesin maha. jooksin tuppa, panin dressid jalga ja saapad jalga, jope selga ja rihm kätte ja tõin Sofi ära. aga ohissand ma ei ole ammu nii paanikas olnud. tõsiselt nagu..
ei usu, et keegi nii pikka postitust lugeda viitsib, aga ma pole süüdi. siiski lisan pilte ka nüüd veel eilsest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar